12. novembril 2024 oli meie mõisa saalis omajagu saginat. Saali ees seisid näitleja, lavastaja ja kirjanik Arvelt Palmiste ning helilooja Vootele Ruusma. Õpilaste ja õpetajate jutukõmina seest võis kuulda küsimusi, et mis neid küll ees ootab.
Kui Arlet meie koolipere tervitas jäi saal koheselt vaikseks, kuid kontsert-etenduse edenedes täitus saal helide ja naerupahvakute seguga. Õpilased olid Arleti ja Vootele etteastesse nii süvenenud, et polnud aega isegi sõbraga muljeid vahetada.
Arlet ja Vootele selgitasid, miks on helikujundus üks väga oluline osa lavastuses. Helidega antakse lavastuses edasi ka kõige elementaarsemaid nö olmehelisid, mida on vaja võimendada. Nagu näiteks ukse avamise häält, raha krabinat, taldrikute lõhkumise häält, linnakära ja tuulekohinat. Vootele lõi meie ees nullist ühe loo ning rääkis, kuidas lavastusele helisid üldse luuakse ning milline see protsess välja näeb. Nad tõestasid meile, kuidas helidega on võimalik lavastuses erinevaid emotsioone luua. Muidugi kaasati kogu koolipere helisid tegema. Näiteks said õpilased Arleti tektile teha bussihäält, lindude siristamist, lehesahinat ja koera haukumist.
Vootele andis õpilastele proovida erinevaid pille, millega tema heli loomisel kasutab.
Lisaks tõid nad erinevaid näiteid, et lavastuste juures ollakse loovad ning helisid tehakse tihti kõige käepärasemate vahenditega. Näiteks ehituspoest leitava toru sisse puhudes saab tuulekohina häält, pudelikorkidega on võimalik teha raha häält, inimeste kätega on võimalik tohutult erinevaid helisid teha ning kahe puupulga kokku löömisestki piisab, et lavastusele sobilikud helid lisada.
Arlet ja Vootele ütlesid kontserti lõpus, et järgmisel teatrikülastusel ärge ainult vaadake, mida te silmaga näete ja mis sõnu te kuulete, vadi pange ka tähele, missuguseid helisid lavastuses kasutatakse.
Antud kontsert-etendus oli väga huvitav ja kaasahaarav, et 45 minutit möödusid märkamatult. Aitäh Arletile ja Vootelele!
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |